Septembri lõpus toimus Tartu raeplatsil protest Iraani võimude vastu, milles osalesid ka kaks Tartus elavat iraani naist, kuigi nad seadsid meelt avaldades ohtu nii enda kui ka oma Iraanis elava pere turvalisuse. 

Suurem lehekoristuse aeg on veel ees, kuid juba on tänavatel näha lehepuhureid, mis tekitavad linlaste sõnul müra ja reostavad keskkonda.

Juuli algusest alates peavad avalike ürituste korraldajad andma linnale ülevaate ürituse keskkonnahoidlikkusest, kuid korraldajate sõnul muudab see organiseerimise keerulisemaks. 

Septembri lõpuni kaht õppehoonet omanud Tartu Ülikooli õigusteaduskond rentis kulude kärpimiseks kahe suure auditooriumiga Näituse 13a õppehoone Tartu linnale, kus nüüd tegutseb Miina Härma Gümnaasium. Kuid õigusteaduskonnal tuleb seetõttu sajakonna tudengiga loengud pidada mõnes muus Tartu Ülikooli instituudis, sest allesjäänud Näituse 20 majas nii suuri ruume pole.  

Selleks, et uudised jõuaksid inimesteni ka kriisiolukorras, on Eesti Rahvusringhäälingul tehtud kriisiplaan koostöös Eesti kaitseväega, Postimees on aga valmis loobuma paberlehest ja kolima raadiosse.

Sõjaterritooriumil viibimine tekitab ajakirjanike kogemuste põhjal hirmu, kuid naljatlemine ja hea meeskond muudavad oluliste teemade kajastamise kergemaks. 

Seitse Tartus asuvat kõrgkooli katsetavad erinevaid lahendusi, nagu toatemperatuuri alandmine ja päikesepaneelide paigaldamine, et elektri- ja küttehinnad võimalikult madalad hoida.

Seoses pidevate muutustega ühiskonnas võetakse tööle järjest rohkem sotsiaalametnikke, et leevendada olemasolevate töötajate töökoormust.

Tartu kultuuriettevõtted on suurenenud energiakulude tõttu pidanud viimase poole aasta jooksul piletihindu tõstma ning kardavad, et elukalliduse kasvades kaotatakse kliente.

Üle poole aasta kestnud sõda Ukrainas on Eesti ajakirjanikke väsitanud, aga nende sõnul on oluline kurnatusest üle saada ja sõjauudiste kajastamist jätkata.