Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

Kuidas tudengina tööd leida?

Inger Klesment | Fotod: Marika Männik, Meeri Anni, Hannela Viigi

Foto on illustreeriv Foto: Freepik
Foto on illustreeriv Foto: Freepik

Kuidas tööellu sukeldudes sihitult ringi ulpimise asemel teadlikult toimetada, räägivad Eesti Töötukassa karjäärinõustaja Marika Männik, Foxway personali- ja värbamispartner Hannela Viigi ning restorani Kolm Tilli teenindusjuht Meeri Anni.

Olulisim on tahe ja motivatsioon töötada. Muu on õpitav.

„Me teame, et võime sulle absoluutselt kõik selgeks õpetada, ka tegevjuhi oskused, aga kui sina ei taha, siis me ei tee mitte midagi. See on number üks,” ütleb Hannela Viigi. Anni lisab: „Tuleb lihtsalt endale otsa vaadates mõelda, milline töökoht just sulle kõige paremini sobib. Erinevad kohad nõuavad pisut erinevat pühendumist.“

Ekspertide sõnul on suurimaks veaks huupi hästi paljudesse kohtadesse kandideerimine.

Ekspertide sõnul on suurimaks veaks huupi hästi paljudesse kohtadesse kandideerimine. „See näitab justkui meeleheidet. Eesti on väike, Tartu on väike ja tööandjad suhtlevad omavahel päris tihedalt. Seega tasub hoida fookus kindla suunitlusega tööandjatel ja ametitel,“ soovitab Marika Männik. Viigi toob näite kehva kandidaadi telefonikõnest: „Vabandage, öelge uuesti, kust Te helistate? Mis see positsioon oli, kuhu ma kandideerisin? Ma olen nii paljudesse kohtadesse kandideerinud, et ise ka enam ei mäleta.”

Eesti Töötukassa karjäärinõustaja Marika Männikule meeldib, et ta saab oma töös aidata inimestes peituva kulla üles leida. Foto: erakogu

Eesti Töötukassa karjäärinõustaja Marika Männikule meeldib, et ta saab oma töös aidata inimestes peituva kulla üles leida. Foto: erakogu

Männik soovitab mõelda, kas kandideerija saaks õpingute ajal proovida kätt millegi erialasega. Näiteks ajakirjandustudengina meedias või matemaatikatudengina statistikaametis. Soovituslik on kaaluda ka hobidega haakuva töö tegemist – näiteks spordisõber võiks töötada abi- või nooremtreenerina. Lisaks julgustab Männik vaatama kõrgkoolide kodulehekülgedelt, millistesse ametitesse erinevate erialade lõpetajad hiljem tööle saavad minna. Nii leiab hõlpsamini tööandjaid, kes on kõrgkoolidele headeks partneriteks, valmis noori tööle võtma ning praktikavõimalusi pakkuma.

Veel on karjäärinõustaja soovituslikus nimekirjas LinkedIn, futulab.ut.ee, employers.ee/praktika, www.upwork.com, karjaaristuudio.ee/toopakkumised, GoWorkabit ja Treamer. Tasub kaaluda ka mõne oma uurimistöö teemaga sarnasesse valdkonda kandideerimist. „Selle tööga seotus võib olla juba sinu konkurentsivõimet tõstev,“ ütleb Männik. Ka Anni soovitab töökohta valides mõelda koolile, kuid tõdeb, et ülikooli kõrvalt tööl käimine nõuab väga oskuslikku ajajuhtimist. “Mine tööle alles siis, kui tõesti tunned, et on jaksu ka tööle pühenduda,” soovitab ta.

Vähese töökogemuse seljatab hea CV ja motivatsioonikiri

Karjäärinõustaja Männiku sõnul on kogemustest olulisem distsipliin ja motivatsioon. „Kui sul pole soovitud kogemusi, räägi sellest, mis sul on. Näiteks õppimisvõime ja edasiviiv uudishimu,“ ütleb Marika. Kõik kolm eksperti rõhutavad motivatsioonikirja olulisust, kuhu annab reastada nii kaitseväest hangitud meeskonnatööoskuse ja pingetaluvuse kui senised mitteametlikud töökohad. „See juba näitab, et kandidaat aimab, mis üldse on töö tegemine ja töökultuur,“ täpsustab Anni.

Karjäärinõustaja Männiku sõnul on kogemustest olulisem distsipliin ja motivatsioon.

Karjäärinõustaja Marika Männik julgustab oma seniseid kogemusi tugevusteks ümber sõnastama. „Sinu varasemad tegemised räägivad sinu eest. Kui oled hea spordis, siis tõenäoliselt on sinus sihikindlust ja tulemustele orienteeritust. Kui oled tegelenud näitlemise või pallimängudega, võib arvata, et oled harjunud meeskonnas tegutsema. Tuleta meelde, mis rolle põhikooli või gümnaasiumi ajal kandsid? Olid klassivanem? Seega oskad hästi teisi kaasata ja oled autoriteet. Lugesid luuletusi? Järelikult hea esinemisoskusega ja selge diktsiooniga,“ käib Männik ideid välja.

Restorani Kolm Tilli teenindusjuht Meeri Anni otsib tööle kandideerijates julgust, avatud olekut ja suhtlemisoskust. Foto: erakogu

Restorani Kolm Tilli teenindusjuht Meeri Anni otsib tööle kandideerijates julgust, avatud olekut ja suhtlemisoskust. Foto: erakogu

Kui töökuulutuses on kirjas mõni eeldus, mida sul ei ole, siis Anni sõnul pole enda puuduste välja toomises midagi halba. „See pigem näitab ausust ja võimet ennast ning oma oskusi reaalselt hinnata. Mitte keegi ei ole ideaalne, kuid kui on soov oma nõrkused tugevusteks arendada, siis on kõik teed valla,“ julgustab toitlustusettevõtte teenindusjuht.

See kumab läbi esimesel kümnel minutil, kui selgeks on see kandidaat endale teinud, kus ta täna on.“ (Hannela Viigi)

Kolm naist ütlevad justkui ühest suust, et enne tööintervjuud peab end kurssi viima ettevõttega, kuhu lähed. „Ma ei eeldagi seda, et sa oskad lause lauselt öelda, millega Foxway täna tegeleb, aga eeldan, et sa räägid, kuidas sina sellest oled aru saanud,“ selgitab Viigi. Männik soovitab mõelda, mille poolest tööandja on silma jäänud. Kuidas saad ennast seal teostada? Mis peale palga veel oluline on? Missuguseid väärtusi see tööandja kannab ja kas need kattuvad sinu omadega?

Anni lisab, et palgast peaks rääkima avatult. „Kõige kindlamalt mõjuvad kandidaadid, kes toovad välja reaalsed põhjused, miks nad tööd otsivad: näiteks soov koguda raha, et tulevikus oma elamine soetada, et üüri maksta, et olla iseseisev,“ ütleb Meeri.

Anni soovitab püüda endast jätta mulje kui täiskasvanud inimesest, kes juhib oma aega ja raha ega tee otsuseid emotsiooni pealt. Näiteks peaks teadma, et toitlustusettevõttesse kandideerijate puhul hinnatakse tööotsija julgust, avatud olekut ja suhtlemisoskust. Hannela sõnul võib arvestada, et töövestlusel tuleb juttu nendel teemadel, mis olid kuulutusel kirjas „nõudmised kandidaadile“ kategooria all. „Me ei pane neid märksõnu lambist kirja. Järelikult me ka vestlusel tahame teada, kas need on olemas,“ ütleb Viigi.

Männik soovitab enne intervjuud endale selgeks teha, mis on selles valdkonnas tavaliselt sisenemise palk ja mida on võimalik peale katseaega või kogemuste lisandudes saada. „Palga puhul on kaval öelda vahemik. Võib öelda, et olen valmis tulema X summaga ja paluda tööandjal siis rääkida, kuidas ettevõtte palgapoliitika on kujunenud,“ soovitab karjäärinõustaja. Anni lisab, et palgast peaks rääkima avatult. „Kõige kindlamalt mõjuvad kandidaadid, kes toovad välja reaalsed põhjused, miks nad tööd otsivad: näiteks soov koguda raha, et tulevikus oma elamine soetada, et üüri maksta, et olla iseseisev,“ ütleb Meeri.

Kui soovid tööintervjuul kindlasti põruda, siis Männiku sõnul piisab nendest küsimustest: „Kui kiiresti saan ma puhkust võtta? Millal ma võin loota ametikõrgendust? Millal ma saan palgatõusu? Milliste preemiate ja tulemustasudega võin arvestada? Kas Te vaatate tööle kandideerijate sotsiaalmeedia kontosid? Kas ma võin tulla varem või lahkuda hiljem, kui mu töö on tehtud? Millistel tingimustel Te lepinguid lõpetate? Loodetud edu tööintervjuul ei too ka eelmise tööandja taga rääkimine,“ toob ta näiteid.

Tänane ebaõnnestumine võib pöörduda homseks eduks

Viigi julgustab ebaõnnestumise korral samasse firmasse uuesti kandideerima. „Kui on tulnud eitav vastus, aga sul on huvi ettevõtte vastu endine, võib julgelt kandideerida järgmistele kohtadele. Sest kui sa oled mingisuguse tagasiside saanud, mis jäi vajaka, siis õpi sellest või täienda natukenegi oma CV-d. Meie majas on palju näiteid. Mõni on kandideerinud 3-4 korda enne, kui on saanud. Sa kunagi ei tea, kes su vastas on. Kui vastus täna on “ei”, ei tähenda see, et järgmine kord ei võiks „jah“ olla,“ selgitab Viigi.

Foxway personali- ja värbamispartner Hannela Viigi julgustab ebaõnnestumise korral tagasisidest õppima ja soovi korral samasse ettevõttesse uuesti kandideerima. Foto: erakogu

Foxway personali- ja värbamispartner Hannela Viigi julgustab ebaõnnestumise korral tagasisidest õppima ja soovi korral samasse ettevõttesse uuesti kandideerima. Foto: erakogu
Meie majas on palju näiteid. Mõni on kandideerinud 3-4 korda enne, kui on saanud. Sa kunagi ei tea, kes su vastas on. Kui vastus täna on “ei”, ei tähenda see, et järgmine kord ei võiks „jah“ olla,“ selgitab Viigi.

Karjäärinõustaja lisab, et inimestel võib elu jooksul olla kolm-neli erinevat karjääri. „Nii ei pruugi olla midagi imelikku selles, kui arst otsustab oma arstiameti maha panna ja asutab pagaritöökoja või kui ülikoolis pikalt õpetanud inimene otsustab ühel hetkel hoopis postiljoni töö kasuks. Erinevatel ajaetappidel võib meil olla vajadus teha erinevaid töid. Need võivad olla sõltuvad meie elukorraldusest, tervisest, ebastabiilsusest ameti tuleviku osas jne. Siis on oluline põhjendatus, miks just praegu selline vahe-etapp minu elus. Olla aus nii enda kui tööandja vastu,“ ütleb Männik.