Tartu Ülikooli muuseumis on avatud püsinäitus "Minu elu ülikool”. Näitusel on võimalik tutvuda kümnete nostalgiliste eksponaatidega.  Väljapanekute hulgas on ka 18. sajandist pärinev ülikoolihoone uks, millega külastajad tutvuda saavad. Eelkõige püüab näitus vastata küsimusele kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meie elu? Näituse meeskond on kindel, et ilma  ülikoolita ei oleks eestlasi ega Eesti riiki.

Tartu Ülikooli muuseumis tervitavad külastajat suur pendel ja maakaart. Pendel sai nime prantsuse füüsiku Léon Foucault järgi, kes kasutas nähtuse välist efekti, et demonstreerida maakera pöörlemist. Kuigi pendel on suur ja raske, ei või teda ise tööle panna ja jääbki üle üksnes seda vaadata.

Kriitiline ja neutraalne kommentaar.

Tähe ja Lootuse tänava ristmikule restorani Kaseke asemele ehitatud uues hoones on end viimase paari nädalaga sisse seadnud kolm uut äri, nüüd tegutseb 130meetrisel tänavalõigul kokku umbes viisteist ettevõtet ning vabu äripindu enam ei ole.

Tartu kaasava eelarve hääletuse võitis sel aastal 965 häälega Tartu Lumepark OÜ ettepanekuga mäesuusanõlva ehitamiseks, kuid 100 000-eurose toetuse võitnud idee tekitab linlastes küsimuse, kas kaasavast eelarvest peaks eraettevõtteid toetama, kui teenuse eest küsitakse piletiraha.

Kuigi sihtasutus Tartu 2024 lõpetas veebruari lõpus projekti reklaamimise Venemaal Vene agressiooni tõttu Ukrainas, kavatseb meeskond kultuuripealinna reklaamida vene keeles kõigis Balti riikides.

Tartus mulliteed pakkuv ettevõte BubblyBoba OÜ on poole aasta jooksul avanud kaks kohvikut, mõlemat saatis kohe suur populaarsus ja edu.

Osalus Tartu linna kaasaval eelarvel on jäänud alati alla 10%, mis näitab asjatundjate sõnul, et elanikud ei tunne end kaasatuna ja eelarve ülesehitust tuleks muuta, kuid linn ei pea osalusprotsenti madalaks ega plaani kaasavat eelarvet uuendada.

Mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli õppima asunud Vene tudengid tahaksid pärast elamislubade kehtivusaja lõppemist Eestis edasi elada, kuid ebamäärane tulevik paneb nad keerulisse olukorda.

Kuna märtsi hakul Ukraina sõja küüsist päästetud loomad pidid Eestisse saabununa veetma kolm kuud karantiinis, leiavad koerte uued omanikud, et nii pikk isolatsioon tekitas loomadele vaid asjatut lisastressi.

Kuna siseministeerium prognoosib, et Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv võib eeloleval talvel suureneda, seisab Tartu linn silmitsi probleemiga, kuidas pakkuda tulijatele piisavalt lasteaia- ja koolikohti ning ajutist eluaset. Selget plaani selleks aga pole.