Nii Tartus kui ka mujal Eestis on endiselt kasvamas vajadus infotehnoloogia ja informaatika alal töötavate inimeste järele, kuid neid ei koolitata piisaval hulgal välja.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2020. aastal läbi viidud uuringust selgub, et Eestis on liiga vähe kõrgkoolilõpetajaid nii infotehnoloogia, süsteemianalüütiku kui ka tarkvaraarendaja erialal. OSKA seletab tööjõupuudust eelkõige sellega, et IT-sektor on kiiresti kasvamas, ning ka eeldusega, et töötajatel peab olema vähemalt erialane kutse- või kõrgharidus.

Paari aasta jooksul on kandidaatide hulk Tartu tervishoiu kõrgkooli õe erialale suurenenud pea poole võrra, kuid hoolimata eriala kasvavast populaarsusest püsib õppekohtade arv muutumatuna. 

Tartusse on viimase paari aasta jooksul rajatud neli toidujagamiskappi, mida tartlased rõõmuga tühjendamas käivad, kuid vabatahtlike toidupäästjate sõnul jääb kappide täitmisel ja koristamisel abikäsi vajaka.

Liikumise Tartu Toidujagamine asutajaliige Annaliis Täheväli lausus, et osasid vabatahtlikke pelutab kappide koristamine. „Mõned inimesed arvavad, et võivad näiteks kappi toodud saiakesest võtta ühe ampsu ning panna selle siis riiulile tagasi,“ tõi ta näite.

Tartu valiti küll aasta kõige keskkonnasõbralikumaks kohalikuks omavalitsuseks, ent 96% Tartu söögikohtadest kasutavad jätkuvalt biolagunevaid pakendeid, mis tegelikult looduses ei lagunegi.

Kristlikesse koolidesse lisandub igal aastal 200 õpilast, sealhulgas on õpilasi, kellel puudub kodune kristlik kasvatus ja taust.

Tartu ülikooli õigustudengite karm reaalsus – 250 euroseid kohustuslikke õpikuid jagub raamatukogudes vaid igale viiendale, ülejäänud peavad õpiku soetama või muul moel ainest läbi saama.

Kui 2016. aastal oli Tartu Ülikoolis katkestamiste määr 15%, siis eelmisel aastal katkestas õpingud 11% ehk 1500 õpilast 13 400st õpilasest. 

Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et katkestamiste vähenemine võib olla seotud  sellega, ülikool nõustab ja aitab katkestajaid paremini kui varem, näiteks on ülikool koolitanud õppekorraldusspetsialiste. 

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmäe doktoritöö uuringus tuli välja, et kõrgharidusega vastajatel oli alg- või põhiharidusega vastajatega võrreldes šanss olla kehaliselt aktiivne üle kahe korra suurem.

Madalama haridusega inimesed peavad liikumisharrastustega tegelemisel suurimateks takistusteks peamiselt kehva tervist ja sportimiskohtade puudust.

Kui 2015/16. õppeaastal lõpetas Eestis neljanda taseme kutseõppe esmaõppe 1507 inimest, siis 2019/20. õppeaastal oli see arv juba 3582.

Kuigi Reformierakonnal on võimul olemise tõttu valimistel suur eelis, on EKRE üleriigiline kõrge toetusprotsent teinud nad ka Tartus erakondadele suureks konkurendiks.