Ülenurme gümnaasiumis algavad tänavu tunnid kella kaheksa asemel kell üheksa ning õpilased ja õpetajad peavad muutust kasulikuks, kuna see tagab rahulikumad hommikud.

Mart Reiniku kooli lapsevanemad peavad järelevalvet kooli territooriumil oleval madalseikluspargis oluliseks, sest vahetundidel viibib seal korraga palju lapsi ning see pole nende hinnangul turvaline.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis lõpetas tänavu kevadel keskkooliastme seitse paralleeli, kuid uuel õppeaastal lisandus kaks klassikomplekti, mis on kaasa toonud ruumipuuduse ja kasvatanud õpetajate töökoormust.

Luunja keskkool alustas õppeaastat uue direktori Ave Kikase, sellega kaasnes personali kui ka muid muudatusi.

Herbert Masingu kool sai aprillis haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutusi, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on vähe ning hakkas lepinguid muutma, kuid kvalifikatsiooniga õpetajaid rohkem kui paar juurde pole tulnud.

Tartus ähvardab järgmisel aastal puudu jääda ligi 300 gümnaasiumikohta, ehkki Annelinna gümnaasiumis seisab 13 pinki tühjana. Nappust suurendavad nii suur sisseränne kui ka arvukad sünniaastakäigud.

Tartu linna hallatavates erivajadustega laste koolides on soovijaid rohkem kui ruumid võimaldavad ning mitmed kohta soovivad lapsed suunatakse tavakoolidesse.

Annelinna Gümnaasium ja Jogentaga kool on hädas õpetajate suurenenud koormusega, sest nendesse koolidesse on koondunud ukraina põgenikest õpilased.

Tulevasest aastast on vetelpääste olemasolu kooliujulates kohustuslik, kuid olukorraga kaasnevad uued nõuded vastutavatele isikutele külvavad koolides segadust.

Kambja Ignatsi Jaagu kooli üheksanda klassi õpilased said kevadel teada, et nii eesti keele kui ka matemaatika ainete õpetajad vahetuvad, õpilastel pole aga aega enne eksameid uute õpetajatega kohaneda.