Kuigi riik tõstab kõrghariduse tegevustoetust järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 15%, ei tähenda see kõrgkoolide õppejõududele palgatõusu.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektori ja neuroturunduse labori liikme Kristian Pentuse sõnul olid veel mõni aeg tagasi turundajad veendumusel, et kõige tõhusam reklaam on seksuaalne, kuid selle aasta uuringust selgus, et inimesed eelistavad ja märkavad kiiremini reklaame, mis ei ole seksuaalsed.

Kui Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengid kuulavad enda sõnul õppejõudude puuduse tõttu läbipõlenud lektoreid või lepivad edasi lükatud õppetööga, võib asejuhataja sõnul olukord lõppeda eestikeelse majandushariduse kadumisega.

Majandusteaduste bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng Georg Martin Leppsalu rääkis, et pidi selle aasta sügissemestril läbima makroökonoomika õppeainet, kuid see lükkus õppejõu puhkuse tõttu kevadsemestrisse. „Kahtlen, et kas tõesti pole kedagi asemele võtta,“ sõnas ta. 

Tulemusstipendiumi suurus on olnud 100 eurot kuus juba kaheksa aastat, kuid riigil ei ole plaanis seda tõsta ka praeguse hinnatõusu juures. 

Septembri lõpus toimus Tartu raeplatsil protest Iraani võimude vastu, milles osalesid ka kaks Tartus elavat iraani naist, kuigi nad seadsid meelt avaldades ohtu nii enda kui ka oma Iraanis elava pere turvalisuse. 

Suurem lehekoristuse aeg on veel ees, kuid juba on tänavatel näha lehepuhureid, mis tekitavad linlaste sõnul müra ja reostavad keskkonda.

Juuli algusest alates peavad avalike ürituste korraldajad andma linnale ülevaate ürituse keskkonnahoidlikkusest, kuid korraldajate sõnul muudab see organiseerimise keerulisemaks. 

Septembri lõpuni kaht õppehoonet omanud Tartu Ülikooli õigusteaduskond rentis kulude kärpimiseks kahe suure auditooriumiga Näituse 13a õppehoone Tartu linnale, kus nüüd tegutseb Miina Härma Gümnaasium. Kuid õigusteaduskonnal tuleb seetõttu sajakonna tudengiga loengud pidada mõnes muus Tartu Ülikooli instituudis, sest allesjäänud Näituse 20 majas nii suuri ruume pole.  

Selleks, et uudised jõuaksid inimesteni ka kriisiolukorras, on Eesti Rahvusringhäälingul tehtud kriisiplaan koostöös Eesti kaitseväega, Postimees on aga valmis loobuma paberlehest ja kolima raadiosse.

Sõjaterritooriumil viibimine tekitab ajakirjanike kogemuste põhjal hirmu, kuid naljatlemine ja hea meeskond muudavad oluliste teemade kajastamise kergemaks.