Erakoolid ei suuda enam kõiki tahtjaid väikestesse klassidesse mahutada, mistõttu läheb konkurents erakoolidesse pääsemiseks tihedamaks ja vanemate valmidus hariduse eest maksta kohta koolis ei garanteeri.
Tartu koolide staadionid olid suvel spordihuvilistele avatud, ometi tuli jälgida graafikuid ja maksta tasu, kuigi võis jääda mulje, et sinna saab tasuta minna.
Kuna järgmisest õppeaastast pikeneb õppimiskohustus 18. eluaastani, jätkavad noored, kes eelistavad põhiharidusega piirduda, oma haridusteed kutsekoolis, milleks peab aga kärpima täiskasvanutele mõeldud õppekavade kohti.
2024. aasta septembrist tuleb Eesti koolidel liikuda üle kaasajastatud käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekavale, mis on pannud õpetajad muretsema aine põhjalikkuse pärast.
Tallinnas saavad IB haridust kõik noored, ent Tartus vaid riigitöötajate lapsed, kuigi mõlema munitsipaalkooli klasse rahastab riik. Rahvusvahelise taustaga noorte haridusteed hakkab mõjutama linn, kus elatakse.
Alates sellest õppeaastast õpitakse koolides kehalise kasvatuse asemel liikumisõpetust, kuid õpetajad ei tea, mida nad peaksid aine õpetamisel varasemast teistmoodi tegema.
Tartu Forseliuse koolis alustas sel sügisel esimene Montessori pedagoogikat järgiv klass, kuid koolitatud õpetajate puuduse tõttu ei ole järgmiste klasside avamine võimalik.
