Laupäev. Toas kõlab nostalgiahõnguline raadiosaade Kuldrandevuu, väljas huilgab käre külm. Õhus hõljub külluslik magus-soolane lõhn. Ahjus praksatab ühtäkki halg. On soe, on hubane. Luule žongleerib keset kööki osavalt pannide ja pottidega ning heidab vilksamisi laia naeratuse. Luulel läheb muidu hästi, ainukene, mis natuke muret valmistab, on põlvevalu. Laua taga istet võttes katab laud end justkui iseenesest hea ja paremaga. Hoolitsemine ja oma armastuse väljendamine toidu kaudu. Tema jaoks on see loomulik. Nüüdseks on kätte jõudnud esimene sügis, kui pole enam varast tõusmist ja suurt vastutust koolipere ees.

Luule on varastes kahekümnendates kui ta esmakordselt koolimajas abikokana alustab, mõningad aastad hiljem tuleb pakkumine peakokaametile. Niisiis tuleb luua oma toitlustusettevõte, värvata töötajad ja asuda ise sellele vastutusrikkale ametile.

Kokaamet kätkeb endas varajastel hommikutundidel ärkamist. Tööle jõuab ta enne kella kuut. Kui enamus väikelinna inimestest veel magusat und magab, on Luulel valminud hommikupuder, paralleelselt käib kärme ettevalmistus eelseisvaks koolipäevaks. Ees ootab 500-liikmelise koolipere toitlustamine. Käsitsi kooritakse kartulid, segatakse katlas kokku supid. Kõige raskem on valmistada kartuliputru, sest see nõuab suurt füüsilist jõudu. “Tol ajal ei olnud masinaid, mis tööd hõlbustasid, kõike tuli teha käsitsi ja toore jõuga,” ohkab naine ja tõstab lauale ahjusooja õunakoogi.

Luule on harjunud raske tööga. Nüüd kui pensionipõlve nautimise aeg on käes, ei ole naisel mahti logelemiseks. “Aiatööd vajasid tegemist, kelder tuli saadustega täita, lehtede riisumine…” Töid, mis nõuavad tähelepanu, jagub pikalt, sest igal aastaajal on oma tööd. Kevadel käib usin istutamine ja põllu ettevalmistamine, suvel lisandub saunavihtade tegemine, metsasaaduste korjamine, hoidiste tegemine, maitsetaimede kuivatamine. Sel sügisel sai ka elutoa remont ette võetud.

Majapidamine on peamiselt Luule õlul, kuna naise abikaasal on selg väga nõrk, mistõttu on tema liikumine raske. Nii on puukandmine, aiatööd, koristamine ja toiduvalmistamine praegu vaid naise kanda. Lähedased hüüavad Luulet nonnaks, mis itaalia keeles tähendab vanaema. Teadupäraselt on just Itaalias vanaemad perepead, tehes, teades ja otsustades kõike. Kuid siin tuleb erinevus sisse! Nimelt on Luule oma loomult tagasihoidlik ega sekku oma laste tegemistesse. Seda mastaapsem on ta võime justkui iseenesest pere iganädalaselt kokku tuua.

Püha saun, nagu tema lapsed seda nimetavad, toimub igal laupäeval. Vaid viimasel ajal on noorte kiire elutempo tõttu saunarituaal pühapäevale viidud. Saunas ootab saunatajaid saunamesi ja meresool ning isetehtud kaseviht. Peale sauna istutakse üheskoos laua taha. Toitu on tehtud suurtes kogustes, sest Luulel on käe sees aastatepikkune koolipere toitlustaja roll. Laual on alati kodune praad ja magus küpsetis. Istutakse üheskoos ja võetakse nädal kokku. Väikses majas sibab ringi Luule kõige noorem lapselaps, 5-aastane tüdrukutirts. “Marudalt jooksevad mööda maja koeraga võidu,” heldib Luule.

Sauna kõrval asub hoolitsetud aed. Aias ringi vaadates võib märgata kartulipõldu. Iga aastaga on vaod küll tasapisi vähenenud, kuid pere tarbeks on oma seitse vagu veel säilinud. Kas ka tuleval aastal? "Eks paistab, kuidas jaksan,” arutleb naine. Ilmselt teab ta hinges, et ega ka tuleval aastal tegemata saa jätta."

Isetegemine ja hakkamasaamine on Luule jaoks oluline. Lisaks kartulitele on suvel aiamaa täidetud kapsaste, ubade, porgandite, sibulate ja muuga. Aias on veel marja- ja viljapuud ning mitmed lillepeenrad. Kõik see mahub ära 900-ruutmeetrisele krundile. Kui naabrid on aegade muutusele ja mugavusele alla vandunud ja oma peenrad muruga asendanud, siis selles aias veel väsimuse märke ei paista. Nii on lood ka perenaise endaga, kuigi valusad põlved ja haiged liigesed ei lase enam nii kärmelt toimetada, siis oma 70 aasta juubeli ootuses ei lase naine tahtel raugeda. “Ma ei oska teisiti, kui pean tegutsema!” Tõepoolest, sest poole jutu pealt tõttab Luule saunaahju tuld kaema, sest pere on järjekordse kogunemise ootel.