Julgeolek

Tartu ülikooli kliinikum kasutaks sõjalise rünnaku korral patsientide kaitseks maa-aluseid ja teisi kaitstud ruume, kuid ulatusliku rünnaku korral tuleks haiglal plaanilist ravi vähendada või see peatada.

Kaitseministri Martin Heremi sõnul peab ühiskond toimima ka sõja ajal. See tähendab, et võimaluse korral tuleb jätkata ka õppetööga. Eesti koolidele ei ole aga koostatud eraldi üleriigilist juhendit, kuidas sõjaolukorras õpet korraldada.

Sõjaolukorra puhkedes võivad sama inimest vajada nii kaitsevägi kui ka võrguettevõte, kuid töötaja ei saa alati ise valida, kumba kohustust ta täidab.

Suvisel NATO meditsiiniõppusel Vigorous Warrior 2026 ei jõudnud info kannatanute saabumise kohta Rakvere haiglani ning pärast õppust arutas haigla uuesti läbi ka kriisiolukorra käsuahela.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas kestab viiendat aastat, kuid muuseumite eksponaatide päästmist on seni reaalselt katsetatud vaid korra.

Kui lauaõppus ehk teoreetiline õppus on muuseumides Ukraina sõja viiendal aastal normiks saanud, siis ainuke õppus toimus eelmisel nädalal Niguliste kirikus, Tartu muuseumides pole seda aga tehtud pole.

Tartu ülikoolis õppivad välisüliõpilased teavad, et sõjalise ohu korral tuleb varjuda, kuid vajalikud praktilised juhised pole nendeni jõudnud.

Korteriühistutele keldrite varjumiseks kohandamiseks jagatud miljonist eurost ei jätkunud tänavu kõigile soovijatele ning päästeameti hinnangul võib järgmisel aastal sama suur toetussumma otsa saada juba tundide või päevadega.

Endise kaitseväe juhataja ja Tartu Ülikooli tulevikumõtte professori Martin Heremi hinnangul vajab Eesti rohkem lasketiire, kuid nende rajamist on pidurdanud ohutusnõuded, kõrge hind ja pikad arendusprotsessid.

Ukraina sõjast tingitult on Eestis relvaomanike arv kasvanud, kuid uusi lasketiire juurde ei rajata.